Ma olen üllatuste fänn. Ja kuna eile oli nii maailmalemmik ilm ja kõik tundus lihtsalt kõige ilusam ja toredam, tuli tahtmine üllatada. Laurit.
Mugavad riided selga, notsukoer rihmaotsa ja seadsin sammud poe poole. Ja mida Pille sealt osta tahtis. Uskumatu, ma tean. Ma ise ka ei uksunud - hakkliha!
Ja muidugi ka pakk klaaskomme, et tagasitee veel mõnusam oleks.
Veendusin eile veel mitu korda, et ma olen täitsa sügiselaps. Ma tundsin ennast lihtsalt nii superhästi jalutades. Mõnus päike, täpselt parajalt soe!! Ei raatsinud isegi otse koju tulla, vaid jalutasin veel tiiru.
Esimese septembri puhul oli teepeal nii palju pisikesi väga korralikult riides lapsi ja lilledega lapsevanemad. Sebrade ääres politseinikud kindlustamaks laste edukalt üle tee saamine ja.. Kõik tundus ilus lihtsalt! :)
Üllatuse juurde tagasi siis.. õhtusöögiks kotletid. Keedukartuli, sooja kastme ja kurgi-tomati hapukoorekastmega. Kuna meie peres lihatoidud on ikka üsna out, siis Lauri ilmselgelt ei osanud isegi mitte unistada, et võiks kotletti saada.
Ma polnud elus midagi sellist varem teinud aga tundub, et tuli vist välja küll. Lauri tundus rõõmus vähemalt ja paistis maitsvat.
Üllatage teie ka teisi - see teeb erilise ja sooja tunde sisse! :)
